Uuringud ütlevad, et 15% meie elustiili tagajärjel tekkivatest kasvuhoonegaasidest on seotud toitumisega. Üldiselt võib öelda, et keskkonnasõbralik toit koosneb kolmest asjast – toidu kasvatamine, transportimine ja pakendamine, kirjutab Maaleht.

Kliimasõbralik toidulaud koosneb taimsetest, vähetöödeldud toodetest, maheviljadest ning kohalikust ja hooajalisest toidust.

Kõige suurem mõju keskkonnale tekib liigsest liha tarbimisest – sööme seda palju rohkem, kui tervisele ja keskkonnale hea oleks. Tervise Arengu Instituudi andmetel sööme kaks korda rohkem liha, kui toitumissoovituste põhjal süüa võiks.

Intensiivne loomakasvatus kulutab rohkem energiat ja tekitab saastet võrreldes kõigi meie muude valikutega. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) arvutas välja, et maailma kariloomakasvatus tekitab rohkem kasvuhoonegaase kui autod, lennukid, rongid ja laevad kokku.

Jutu mõte ei ole see, et kõik inimesed peaksid kindlasti taimetoitlasteks hakkama, aga igaüks saab teha väikeseid muudatusi oma igapäevastes harjumustes, et käituda keskkonnasõbralikumalt – näiteks süües rohkem taimseid ning vähem liha- ja piimatooteid, valides vähem pakendatud ja tööstuslikult töödeldud toitu. Ostmata võiks jätta kaugelt toodud toiduained, mis kasvavad hooajaliselt ka kohapeal.

Et tutvustada lastele kliimamuutuste ja toidu seoseid, korraldab Peipsi Koostöö Keskus “kliimahommikusöögi” õppeprogramme. Need koosnevad teoreetilisest ja praktilisest osast – lapsed saavad maitsta mahe- ja tavapõllumajanduse toite, mis on toodud meile teiselt poolt maakera või toodetud Eestis. Pärast seda analüüsivad õpilased oma valikuid ja eelistusi, uuritakse ka pakendeid ja mõeldakse tarbimise ökoloogilise jalajälje peale.

Vaata maitsvaid vegan retsepte banaanisaare retseptilehelt

Allikas:
Maaleht