Viimastes “muna-uuringutes” on mitmed tuntud teadlased jõudnud järeldusele, et muna söömine toob kaasa veresoonte ummistumise ja põhjustab muidki hädasid.

Harvardi Õdede uuringus jõuti järeldusele, et kui süüa päevas nii palju kolesterooli nagu ühes munas, lühendas see naiste eluiga sama palju kui suitsetada 15 aastat järjest 5 sigaretti päevas.

Ajakirjas Atherosclerosis avaldatud uuringus seostati nädalas vaid [highlight]3 muna söömine märkimisväärse unearteri ummistumisega[/highlight]. Unearter läheb ajju ning on seega oluline insuldi, infarkti ja surma ennustamisel.
Leiti, et suitsetajatel ja munasööjatel on arterites rohkem kattu. Suurimatel munasööjatel oli peaagu sama risk suurimate suitsetajatega (40 aastat pakk päevas).

USA Munatootjate Nõukogu (The Egg Board) polnud uuringu üle muidugi väga rõõmus ning saatis mitmetele teadlastele laiali kirja, kus palus artiklile muna-sõbralikku vastust, lubades ka lahket kompensatsiooni. Munatootjate kiri jõudis avalikkuse ette, kui nad pöördusid prominentse Yale´i arsti poole, kuid too keeldus sellisest ettevõtmisest, lisaks oli üks artikli autoritest tema tuttav.

Kolesterooli ja muna teemal on palju kirjutatud. Üks viimaseid näiteks [highlight]Kanada Kardioloogia Ajakirjas, kus riigi parimad teadlased nentisid üheskoos, et munade söömine suurendab südamehaiguste riski, “paha” kolesterool tõuseb, suureneb põletik jne. LDL kolesteroolist saab alguse põletikuline olukord, mis viib veresoonte ummistumiseni[/highlight].
Lisaks on nüüd selge, et liigne kolesterool on soodne ka vähi arengule, eriti rinnavähi puhul. Tuleb välja, et vähk “tarbib” LDL kolesterooli (vt 3. viide).

[highlight]Muide, inimesele soovitatakse maksimaalseks kolesterooli määraks päevas 300mg, ühes munas on keskmiselt 215-275mg. [/highlight]Ühe suure muna kollane sisu annab rohkem kolesterooli kui kahe kotletiga burger juustu ja peekoniga.
Muna valge osa on aga suuremas osas valk, loomne valk aga tekitab meile juba teisigi probleeme, mida on teaduslikust aspektist lähemalt uurinud professor Colin Campbell.

Ja kes nüüd muretseb koliini pärast (choline), siis seda saab vabalt ka:
ubadest, päevalilleseemnetest, kõrvitsaseemnetest, pistaatisapähklitest, mandlitest, lillkapsast, kapsast, brokolist, tumerohelistest lehtedest, ürtidest, tomatitest, banaanidest, apelsinidest…

Kui see ka ei aita, siis muna on kana ovulatsioon. Kust otsast kellegi ovuleeriva muna sööhmine peaks isuäratav olema?

Allikad:
1. NutritionFacts.org
2. NutritonFacts.org
3. NutritionFacts.org
Canadian Journal of Cardiology