Kui Sa oled see, mida sööd, siis Sa oled ka see, mida Su toit sööb (mõeldes põllumajandusloomadele, öka!), aga Sa oled ka see, mida Su mikroobid söövad. Ja Sa oled see, mis Sul soolest lõppkokkuvõttes imendub.

Meeldivalt filosoofiline, onju! :)

[highlight]Inimesel on kehas rohkem baktereid ja teisi mikroorganisme kui omaenda keharakke ning Sinu unikaalne mikroobne kogukond muutub pidevalt vastuseks ümbritsevale keskkonnale.[/highlight]

Näiteks mõjutab mikroobe väga palju toitumine. Kui Sa muudad oma toitumist, muudad oma mikroobe ja see mõjutab lisaks ka kaalu, krooniliste haiguste riske, meeleolu jm. Ajakirjas Nature ilmunud uurimuse kohaselt võivad sellised muutused ilmneda juba kõigest ühe päevaga.
“Lühiajalised muutused toitumises loomse või taimse poole mõjutavad mikroskoopiliste kogukondade struktuure ja nende geeniekspressiooni. Loomsel põhinev toitumine suurendab sapi suhtes tolerantseid mikroorganisme (Alistipes, Bilophila ja Bacteroides) ja vähendab Firmikuute, mis metaboliseerivad taimedest saadavaid polüsahhariide.”

Firmikuutidena tuntud kõhumikroobe on leitud rohkem ülekaalulistel inimestel, kellel võib olla ka saledate inimestega võrreldes kuni 90% väheb baktereid, keda kutsutakse bakteroidideks.
Pikalt on mängitud mõttega, et kõhu mikroflooraga mängimine võiks muuhulgas mõjutada ka ülekaalulisust.

Loeb see, mida Su mikroobid toodavad
Kathrine Pollard, Kalifornia Ülikooli biostatistika professor arvab oma uuringu kohaselt, et samat liiki bakterid käituvad erinevates inimestes erinevalt. Enamasti pole uuringud nii sügavale läinud. [highlight]Tema uurimuse kohaselt pole niivõrd oluline bakteri liik, vaid see, mida see bakter kehas toodab ehk mis on tema ainevahetuse jääk.[/highlight]

Näiteks toodavad mõned bakterid põletikuvastaseid molekule või vitamiine, samal ajal kui teised kiirendavad kalorite muundamist keha rasvaks. Samas leiti, et ühte liiki bakteritel võivad olla geneetilised erinevused.

“Samadel mikroobiliikidel võib genoom laialt varieeruda, kuni poole võrra,” kinnitab ka William Anton Walters, Cornelli Ülikooli molekulaarbioloogia ja geneetika uurija, “need erinevused võivad osalt seletada erinevusi saleda ja ülekaalulise inimese kõhu mikrobiootas.”

Hollandi uurijad näiteks avastasid, et “istutades” terve ja saleda inimese väljaheite ainevahetushäiretega ülekaalulisele inimesele oli tulemuseks paranenud insuliinitundlikkus.
Selliseid kummalisi katseid tehakse, sest ülekaalulisus kasvab igal pool, eriti läänestunud ühiskondades ja tegemist on palju keerulisema probleemiga kui fekaalimplantaadid ja mikroobid. [highlight]Jah, sa lugesid õigesti. Fekaalimplantaadid – ehk kui terve inimese nr 2 pannakse haige inimese kõhtu või ta siis ise sööb selle alla. Nice. Ma ütleks, et taimetoitlane olla on palju lihtsam ja meeldivam! Ilmselt maitsvam ka. :)[/highlight]

Maksahaigus ja mikroobid
Endiselt on muidugi uurimise all ka mikroobide mõju kroonilistele haigustele, seal hulgas ka maksahaigustele. Näiteks avastati, et neil, kellel on alkoholist sõltumatu rasvunud maksa sündroom esineb peensooles bakterite vohamist ning neil on ka suurem soole läbilaskvus (soole seinad võivad olla põletikulised).
Iirimaal näiteks just seda avastatigi, et maksahaigetel on peensooles tervetest inimestest erinevad bakterid.

Bakterite vohamine viitab patogeensete mikroobide vohamisele, mis omakorda eraldavad jääkainena endotoksiine (rändavad läbi sooleseina ja mis tuleb lõppkokkuvõttes maksal välja filtreerida). See on muidugi tõsisem probleem, kui Sul juba nagunii on sooleseina läbilaskvus suurem, näiteks lekkiva kõhu sündroomi puhul, sest seda enam neid jääkaineid vereringesse pääseb.

Siin valguses on väga loogiline, et soole tervise taastamine ja tasakaalustamine on maksahaigetele väga oluline. Eks lisaks peab arvestama, et valge rafineeritud suhkru söömine on ka midagi sellist, mis maksale koormuse peale paneb. Ja rafineeritud fruktoos, näiteks kõrge fruktoosi sisaldusega maisisiirup, agaavi siirup – neid tasub vältida. Lisaks häirib rafineeritud suhkur kõhu baktereid, muutes patogeenidele vohamise väga mugavaks.

Hea kõhutervise saab…
Esiteks ära ütle ära värskest hapukapsast, vaid söö seda kahe suupoolega! :) Tegelikult igasugune hapendatud toit on kasulik. Ma pakun siia ka hapendatud kaerajogurtit ja hapendatud mandlijogurtit – mõlemad väga lihtsad teha ja ülimaitsvad. Lisaks kõhusõbralikele bakteritele saab siit ka K2 vitamiini.
Teiseks hapneb sul kõhus värske toit nagunii. Igasugusest toidust toitainete ja energia kättesaamiseks toimub hapendamine. Seega söö puhast toitu, söö taimset ja värkset toitu ja sa märkad kohe muutusi.
Ja kolmandaks – Sinu emotsioonid! Emotsioonid mõjutavad keha molekulaarsel tasandil, mediteeri või tee mis iganes sul vaja, et olla rahul ja õnnelik.

Allikas:
Mercola.com