Uurijad vaatasid Ida-Aafrikas Tanzaanias paikneva Hadza hõimu kõhumikroobe ning avastasid sealt mida sellist, mida nad varem näinud polnud.

Hadzad söövad juurvilju, marju ja vähesel määral jahisaaki. Uurijad avastasid, et nende kõhu mikrofloora on selline, mida modernses ühiskonnas varem nähtud pole.

Duke´i Ülikooli mikrobioloogi sõnul näitab see, et[highlight] meie kõhu mikrofloora kohandub mitte ainult toitumise vaid ka keskkonnafaktoritega[/highlight]. Uurijad on juba ammu teadnud, et kõhu mikrofloora varieerub, vastavalt sellele, mis me sööme. Ent sellegipoolest oli Hadzade leid unikaalne, kuna näitab, milline võis olla eelajaloolise inimesekõhufloora.

Andmete jaoks koguti 16 itaallase ja 27 Hadza inimese, hmm… väljaheiteid. Jah, no kuidas muidu saab teada, mis kõhus toimub. :) Loosi läks nii meeste kui naiste väljaheide.

Hadza-gut-microbiome-figure
Itaallaste kõhufloora oli selline, mida Lääne dieedil oodata võiks, mõningate Vahemere toitumise eripäradega. Kuid Hadzadel olid unikaalne kombinatsioon bakteritest, mis erines kõikidest varasematest teadaolevatest kombinatsioonidest.

[highlight]Huvitaval kombel olid mitmed bakterid sellised, mida uurijad nägid esmakordselt.[/highlight] Ka teadaolevad mikroobid olid kohal ebaharilikult kõrges tasemes.

“Hadzadel pole mitte ainult puudus meile teadaolevatest “headest bakteritest”, neil pole ka haiguseid, mis meil on, ning neil on palju selliseid baktereid, mis on seostatud haigustega,” ütles toitumisantropoloog Alyssa Crittenden Nevada Ülikoolist.

[highlight]Näiteks arvati, et Bifidumbacterium on hea tervise jaoks hädavajalik, kuid Hadzadel puudub see peaaegu täielikult[/highlight]. Samas oli neil palju Treponema bakterit, mida on seostatud Crohni haiguse ja ärrituva soole sündroomiga – kumbagi haigust Hadzadel ei esine.

“Ei loe ainult see, mida nad söövad, vaid ka kus ja kuidas nad seda söövad,” rõhutavad uurijad. Lisaks olid uurijad üllatunud, kui palju erinevad naiste ja meeste kõhufloorad. Naistel näiteks oli palju rohkem baktereid, mis aitavad lõhustada kiudainerikkaid juurvilju. Samas on ka naised need, kes juurviljadega tegelevad, need korjavad ja valmistavad.
Nüüd tunnevad uurimistöö autorid huvi, kas mikrokeskkond kõhus varieerub ka hooajati. Nii et lähiajal läheb laboris jälle suuremaks sonkimiseks.

Veganitel lihasööjatest erinev mikrofloora
Mis puutub inimeste kõhufloorasse, siis nüüd on teada ka see, et teatud kõhubakterid töötavad ümber loomsest saadava karnitiini ning koliini mürgiseks trimetüülamiiniks, mis maksas oksüdeeritakse trimetüülamiinoksiidiks (trimethylamine-n-oxide) ning mis seejärel on meie vereringes.

Lihasööjatel on neid baktereid palju, ja ka karnitiini ning koliini ümbertöötlemisest tekkivat mürki palju. Samas veganitel on hoopis teine kõhufloora, kus karnitiini ja koliini matsutavad bakterid puuduvad. On ka testitud, et vegan, kes sööb lihakäntsaka, ei saa mürgist doosi oma vereringesse, sest tal lihtsalt puuduvad bakterid, mis karnitiini sedasi ümber töötleks.
Ja miks trimetüülamiin halb on? See osaleb “halva” kolesterooli kogunemises veresoontesse, olles nii osaline ateroskleroosis ja infarktis.

Ka inimese keha toodab karnitiini, aga kui me sööme teisi, kes seda toodavad, saame nende karnitiini ka endale. Karnitiini leidub punases lihas. Koliini aga munas, piimas, maksas, punases lihas, kanalihas, kalalihas. Karnitiini leidub ka energiajookides, lisandites ja koliini letsitiini lisandis.

Karnitiin ja koliin on meile olulised, kuid lisaks sellele, et meie oma keha seda toodab, leidub karnitiini ja koliini väikestes kogustes ka puuviljades, aedviljades ja teraviljades.
Nii et mis puutub nüüd sellesse Aafrika hõimu, siis vahe on tõenäoliselt lisaks toidule ja keskkonnale ka selles, mida nad ei söö. Neil puudub rafineeritud-töödeldud rasvane toit, steriilne keskkond, rikutud vesi ja saastatud õhk, ravimitest rääkimata.

“Bernardil oli õigus; patogeen pole midagi, kõik sõltub pinnasest, kuhu see satub.” Louis Pasteur’i sõnad surivoodil.

Allikad:
Wired.com
NutritionFacts.org