Rekordeid püstitanund purjetaja Ellen MacArthur on näinud rohkem ookeane kui paljud teised. Ja nüüd hoiatab ta, et kui me harjumusi ei muuda, on aastaks 2050 ookeanides rohkem plastikut kui kala.

Vastavalt Ellen MacArthuti Fondi raportile, mida esitleti Maailma Majanduse Foorumil, läheb 35 aasta pärast 20% naftatoodangust plasttoodete valmistamisele (praeguse 5% asemel).

Plastiku tootmine on kasvanud 1964. aastast, raporti kohaselt toodeti 2014. aastal 311 miljonit tonni plastikut. Senise tarbimise põhjal arvatakse, et plastiku tootmine kahekordistub 20 aastaga ja neljakordistub aastaks 2050.

Kuigi turg nõuab rohkem taaskasutatavat plastikut, on hetkel kõigest 5% plastikust ümbertöödeldav, 40% sellest jõuab lihtsalt prügimäele ning kolmandik ökosüsteemidesse nagu näiteks ookeani.

Iga minut = 1 prügiauto täis plastikut ookeanisse

Palju järgi jäänud plastikust põletatakse energia tootmiseks, kuid uute plastist tasside, kottide jm tootmiseks kasutatakse ikkagi uuesti fossiilkütuseid.

Kümneid aastaid kestev plastitootmine on põhjustanud tõsiseid keskkonnaprobleeme. Raporti kohaselt “lekib igal aastal ookeanidesse 8 tonni plastikut – mis on võrdeline olukorraga, kui visata iga minut ookeanisse prügiautotäis plastikut. Kui me midagi ette ei võta tõuseb maht 2030. aastaks kaks prügiautotäit minutis ja 2050. aastaks neli prügiautotäit minutis.”

“Sellisel juhul on 2025. aastaks iga 3 tonni kala kohta ookeanis 1 tonn plastikut, aastaks 2050 on aga kaalu järgi plastikut juba rohkem kui kala.”

Ära visatud plastkott laguneb, eriti soojemas vees, kuid protsessi käigus vabanevad ka mürgised kemikaalid, mis võivad kalade poolt seeditud saada ning jõuda sealtkaudu inimesteni.

Uuringud on näidanud, et meredes hulbib rohkem kui 5 tonni väikseid 5 mm plastikutükke. Suuremad tükid ohustavad mereolevusi nagu kilpkonnad ja hülged, kes võivad selliseid tükke alla neelata.

Ookeanide põhja katab plastikiht

Teadlased on ka leidnud, et lugematu arv väikeseid plasttükke on langenud ookeani põhja, moodustades merepõhja katva kihi.  Senini on teadmata mere põhja reostuse kaugem tagajärg.

Raporti tegemises osalenud teadlase dr Martin R. Stuchtey sõnul on suurte muutuste jaoks tarvis innovatsioonilainet:

“Plastik on modernse majanduse tööhobune, sellele pole võrdset. Ent plastik on ka ühekordse kasutamise materjal. Kasvav kasutatud plastiku hulk tekitab nüüdseks juba kulusid ja kahjustab kogu tööstuse väärtust. Kasutatud plastiku võib ringmajanduses muuta aga väärtuslikuks tooraineks.”

Plastiku ümbertöötlemine sõltub ka üldisest nafta hinnast. Praeguste hindade juures on kallim plastikut ümber töödelda kui kasutada uut toormaterjali uue plasttoote valmistamiseks. Probleemi lahendamine pole kindlasti lihtne, eriti, kui oodatakse aina suuremat tootmist. Bioplastikut on hetkel samuti kallim valmistada.

Lahendus on uus plastiku majandus

MacArthur, kes 2005. aastal purustas purjetamises kiireima soolosõitja rekordi ütleb, et maailm vajab põhjapanevat muutust. Tema visiooni kohaselt on lahendus “uus plastiku majandus”, kus tööstus, valitsused ja kodanikud töötavad ühiselt tagamaks, et jäätmeid ei leki ökosüsteemidesse.

Üks osa lahendusest on kahtlemata ka mõelda ümber, kuidas asju pakitakse – see juba vähendab suurel hulgal plastiku kasutamist. Raskesti ümbertöödeldava plastiku, nagu PVC ja polüstüreeni kasutamise võiks üldse ära jätta.
Lisaks tuleb ümber disainida tooteid, et taastöötlemine lihtsamaks teha, rohkem tooteid saab teha komposteeritavast plastikust – näiteks tööstuslikult kasutatavad prügikotid ja toidu pakendamise kiled, mida kasutavad kiirtoiduketid, suurüritused ja toidupoed.

Raportis tunnistatakse, et kindlasti on vaja ka uusi lahendusi, näiteks plastikut, mida saab nii ümbertöödelda kui komposteerida ning mis ei kahjusta ökosüsteeme.

Suured ettevõtted toodavad ka kõige enam plastikpudeleid. Coca-Cola toodab rohkem kui 100 miljardit äravisatavat pudelit igal aastal, ehk 3400 pudelit sekundis. Maailma kuus kõige suuremat jookide tootjat kasutavad oma toodetes ainult 6,6 protsendi ulatuses ümber töödeldavat polüetüleentereftalaati. Kolmandikul ei ole plaani selle materjali kasutamist suurendada ja mitte ükski neist ei soovi taaskasutatavat materjali kasutada saja protsendi ulatuses.

Allikas:
The Guardian