Kanadas on mitu aastat õhus traadita interneti ohutus lastele. Kuna Kanada normid on Eesti omadele sarnased, on huvitav seal toimuvat jälgida. Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa on otsustanud lapsi WiFi eest kaitsta.

Tekst kiirgusinfo.ee:
Probleem on selles, et ühiskond üldiselt ei taha kaotada mugavusi turvalisuse arvelt. Kuid kui me EI TEA, siis miks riskida? Ometi kiirustavad koolid üle kogu riigi wifisid paigaldama.

[highlight]Koolilapsed, keda saate tegemisel intervjueeriti, aga ütlevad, et mugavus ei ole riski väärt. Nad räägivad, et wifi tekitab neil südamepekslemist, peavalu, iiveldust, imelikku tunnet, nõrkust, värinaid, isegi nahalöövet – kõike seda taluvad nad ainult koolis, mitte kunagi nädalavahetusel kodus. [/highlight]
Sümptomitele pole mingit muud seletust.

Koolis käidi eksperdiga kiirgust mõõtmas
Kõigepealt mõõdeti klassiruumis, kus oli õpilaste jagu arvuteid [10 tk] ning kõik arvutid pandi videot striimima – selle juures laeb arvuti pidevalt infot.
Kiirgusmõõtja näitas sagedusel 2,4 GHz kiirgustaset 113,8 mikrovatti/m2  – seega normide kohaselt on see klassiruum ohutu.

Järgmisena mõõdeti koridoris wifiruuterit – selle kiirgustase oli 2603 mikrovatti ehk 2,603 mW/m2 – see on 20 korda kõrgem kui klassis mõõdetud kiirgus. Isegi mõõtmiste läbiviija ütleb, et see tase on väga kõrge. Ent normide eest vastutajad kinnitavad, et selline kiirgustase ei saa põhjustada peavalusid ja südamepuperdamist.

Kanada terviseameti (Health Canada) esindaja väidab, et pole olemas teaduslikke tõendeid, et selline kiirgus võiks põhjustada mingeid tervisehädasid. [highlight]Nemad on kehtestatud kiirgusnormiks 10 miljonit mikrovatti, s.o 10000 mW/m2 [sama norm kehtib Eestis][/highlight].

2008. aastal aga avaldas Toronto tervisenõukogu (Board of Health) oma seisukoha, et see norm on liiga kõrge ja palus Kanada tervishoiuministrit kehtestada karmimad – 100 korda madalamad normid. Terviseamet ei muutnud midagi.

Lapsevanemad kinnitavad, et nad näevad wifi mõju oma silmaga ja wifi kahjustab nende lapsi.

Dr Jennifer Amstrongi kinnitusel võib neid lapsi uskuda, et nad räägivad tõtt ega mõtle välja vabandusi, miks koolist puududa. Tema sõnul on laste puhul probleemiks, et nad on tundlikumad ja haavatavamad – [highlight]nende kolju on õhem, nende keha ei ole nii tugev kui täiskasvanuil, nad alles kasvavad, nende aju areneb.[/highlight]

[highlight]Kardioloog dr Steven Sinatra nõustub: “Kui mul oleks väike laps – kas ma tahan, et mu laps osaleks eksperimendis, milles uuritakse, kas võtab aega 3 või 20 või 10 aastat, enne kui laps haigestub? Ei, ma ei oleks nõus! [/highlight]Me peame ohverdama kiireneva hariduse ja mugavuse ning arvestama laste ohutusega. Peame seda tegema ühiskonnana.”

Kanada terviseamet rõhutab, et nad on vaadanud läbi kõik kaalukad tõendusmaterjalid
ja on veendunud, et selline kiirgustase ei tee kellelegi halba.
Saate toimetajate soovi peale neid uuringuid näha saatis terviseamet loetelu 16 uuringu kohta, mis käsitlevad spetsiaalselt wifit. Neid lähemalt uurides leidis saatemeeskond, et [highlight]mitte ükski neist uuringuist ei käsitle seda, kas wifi koolis kujutab endast terviseriski[/highlight].

Havas ütleb, et kui Kanada terviseamet ei kontrolli wifit, siis peavad seda tegema lapsevanemad.

Kas me peaksime siis ütlema oma lastele, kes on kiindunud näiteks oma tahvelarvutisse, et nad ei tohi neid seadmeid enam kasutada?
Havas vastab: “See ei pruugi hästi laheneda, kuid kui sa oled vastutustundlik lapsevanem, siis kas sa lubaksid oma 13-aastasel lapsel suitsetada, kui sa tead, et see kahjustab tema tervist?

Saate toimetajad soovisid intervjueerida ka wifiseadmete tootjaid, et uurida nende toodete võimaliku tervisemõju kohta, kuid nad keeldusid intervjuust.

Kui mõned koolid kiirustavad wifisid paigaldama, siis teised koolid muretsevad laste peavalude, hüperaktiivsuse ja südametegevuse kiirenemise pärast.
Kogu riigis räägivad eksperdid, õpetajad ja lapsevanemad sama juttu – on lapsi, kes jäävad haigeks ja see ei ole riski väärt.
Kui Kanada terviseamet väidab, et wifi kiirgus ei kujuta endast mingit ohtu, siis dr David Carpenteri sõnul see lihtsalt ei vasta tõele. Dr Carpenter on maailmaklassi mainega keskkonnatoksikoloogia ekspert ja tema sõnul mängib Kanada valitsus ebaausat mängu. “Kirjandust võib vaadata selektiivselt, kuid tõendeid mikrolainekiirguse kahjuliku mõju kohta on juba 30-40 aastat.”

Mitmed teised riigid on võtnud wifikiirguse osas tõsisema hoiaku
Näiteks [highlight]Prantsusmaal asub maailma esimene omavalitsus – linn Hérouville St. Clair, kus wifi on keelatud koolides ja avalikes hoonetes.[/highlight]

Linnapea sõnul on nad rakendanud ettevaatlikuse põhimõtet, sest tema pole nõus mängima kohalike laste tervisega. See linn, mis kümme aastat tagasi läks enne kõiki teisi wifile üle, oli aprillis 2009 esimene linn, kes wifi kinni keeras. See ei tähenda sugugi, et nad lähevad tagasi kiviaega, wifi asemel kasutatakse seal kaasaegsemaid fiiberoptikakaableid – see on kiirem, stabiilsem ja kohalike inimeste hinnangul turvalisem.

Isegi kui teised Euroopa riigid ei korja veel wifisid ära, on siiski mitmed võtmas ettevaatlikumat hoiakut. [highlight]2007. aastal soovitas Saksamaa piirata lastel wifi kasutamist, kuna selle pikaajalised mõjud ei ole teada.[/highlight]

[highlight]Suurbritannias otsustasid mõned koolid iseseisvalt wifi eemaldada.[/highlight]

Allikas:
kiirgusinfo.ee