Zara, Levi´s, Mango, Calvin Klein ja H&M – mis neil ühist võiks olla? Kahjuks selles loos mittemidagi head.

Mu kaks õde töötasid aastaid tagasi Viru Keskuse Promodis. Üks neist kirjeldas protokolli, mida tuli järgida, kui uus kaup tagaruumis pakendist välja võeti. Kindlasti pidid käes olema kindad. Ühelt poolt selleks, et riideid ei rikutaks, aga teisalt selleks, et ennast kaitsta, sest pärast vastpakendatud riiete katsumist oli käte peal mingi imelik kiht. Pluss hais, mis ruumi täitis, kui pakend lahti tehti.

Lisan õe loaga kirjelduse: “Mul ei ole üldiselt eriti tundlik nahk, aga kui seal kaupa vastu võtsin, siis kaubapäevadel olid mu käed kuni küünarnukini sügelevad ja valusad ja mingi punane nahaärritus oli. Tunne oli selline, et see justkui söövitas mu nahka. Sellest on juba mitu aastat möödas, aga ikka veel mäletan seda tunnet väga hästi! Järjest kallimatele kätekreemidele kulus väga palju raha!”

Poes on mürgised riided?

Viimasel ajal ei taha üldse enam poest midagi osta, tellin eBayst hoopis. Aga kui käin, katsun riideid kinnastega. Eriti just teksade puhul on mingi aine, mis käte külge jääb. Oleks siis hinnad kräpi kvaliteedi võrra soodsamad, ei! Ma olen Zarast kolm jakki ostnud ja kõigil nööbid üle õmmelnud.
Vähe sellest – mis mõju on sellistel mürgistel ainetel minu kehale ja meie maakerale?

„Mäletan, et olin poes ja vaatasin kingi, need kingad lihtsalt lõhnasid mürgiselt, nagu neist tuleks mingid aurud. See pani mind edasi mõtlema, mis on selliste toodete mõju keskkonnale,“ räägib Elizabeth Cline, raamatu Overdressed: The Shockingly High Cost Of Cheap Fashion (Üleriietatud: Odava Moe Šokeerivalt Kõrge Hind).

Kui poes on üleüldine imelik lõhn, kemikaali lõhn; kui riidel/kotil/kingal on tugev lõhn; kui mingi kiht jääb käte külge, siis see kõik on sulle ohumärgiks – kas sa tahad, et selline asi on su keha vastas päev otsa ja see lõhnav aine imbub läbi naha? Kas sa tahad, et see läheb läbi su lapse naha? Eriliselt nigel on muidugi jalanõudega, sest jalad on neis päev otsa. Jalgadel on küll talla alt tugev nahk ent külgedelt õrn ja õhuke mitmete väikeste veresoontega õhuke nahk – mis iganes seal saapas on, see läheb läbi naha.

Greenpeace´i avalikustatud raportisToxic Threads: The Big Fashion Stitch-Up“ tuleb välja, et populaarsete brändide toodetes on üksjagu mürgiseid kemikaale. Tekstiilitootjad kasutavad ohtlikke kemikaale ja need on ka valminud lõpptootes.
„Kanga värvimisel ja tootmisel kasutatakse mitmeid kemikaale, mis on teada hormoonsüsteemi häirijate ja vähki tekitavatena, kui need looduses lagunema hakkavad. Tihtipeale visatakse sellised kemikaalid kuskile vabriku lähedale jõkke,“ ütles Greenpeace´i meediaohvitser Myriam Fallon Huffington Post´ile.

Greenpeace testis 141 riideeset 20lt suurelt brändile. Nende hulgas olid Zara, Levi´s, Mango, Calvin Klein ja H&M. Otsiti ftalaate, nonüülfenooletoksülaati (NPE) ja asovärve, mis võivad laguneda vähki tekitavateks amiinideks.

ohtlik riietuseseTulemus?

„Leidsime, et 20 maailma lemmikbrändi toodavad ja müüvad riideid, mis sisaldavad ohtlikke kemikaale, mis aitavad kaasa vee reostusele seal, kus neid riideid valmistatakse ja pestakse,“ ütles Greenpeace´i Mürkide Kampaania esivõitleja John Deans.
Vastavalt raportile sisaldasid 4 riideeset eriti palju ftalaati, 89 rõivaeset olid mürgitatud NPEga ja kaks riideeset, mõlemad muide Zarast, sisaldasid vähki tekitavaid amiine aso värvidest.

2011. aastat käib Greenpeace´i Detox Kampaania, mitmed tuntud brändid on juba lubanud 2020. aastaks loobuda mürgistest kemikaalidest, nende seas on H&M, Nike, Adidas, Zara, G-Star, Victoria´s Secret jt.

Peale selle, et Greenpeace survet avaldab, tasub ise kah küsida. Kui su käed saavad poes mustaks, siis mine küsi, mis jama see on, mis käte külge jääb. Tõenäoliselt müüja et tea, aga ta läheb küsib siis pärast oma ülemuselt. Tõenäoliselt see ka ei tea, aga vb ta siis küsib oma ülemuselt. Võib olla see küsimus levib nii, et ükskord saab ka vastuse. Võib olla, kui piisavalt palju inimesi küsib, saadakse aru, et see on klientidele oluline. Ja võib olla hakkab aina rohkem inimesi mõtlema, et see hais uutel riietel ja see kiht kätel pärast poeskäiku pole normaalne!

Loe Greenpeace´i raportit „Toxic Threads: The Big Fashion Stitch-Up“