Süsivesikurikas toitumine on kahjulik ja teeb paksuks?

Inimese keha on nii loodud, et see toimib peamiselt suhkru peal. Süsivesikud on inimesele kõige efektiivsemaks energiaallikaks. ¹ Kõik rakud vajavad kütuseks suhkrut. Kui sa nüüd mõtled suhkrule, siis ma ei pea silmas seda valget jama, mida igast poest saab ja mida igasse toitu puistatakse. Pärast rafineerimist pole selles mingit kiudu, valku, asendamatuid rasvhappeid, vitamiine või mineraale (re-fine ehk parendamine – kas pole irooniline, sest tegelikult rafineerimine muudab toidu toitaineliselt hoopis vaesemaks). See on lihtsalt kontsentreeritud suhkur, siit saab „tühje kaloreid“ ehk ainult kaloreid, energiat, puuduvad aga toitained. On teada, et palju sellist suhkrut viib kõiksugu terviseprobleemideni alates hammastest ja lõpetades ülekaalu, vähi ja südameveresoonkonna haigustega.

Nii et ma pean silmas loomulikku suhkrut, mida leiab näiteks puuviljadest. Või toitu, mis lõpuks kõhus lihtsateks suhkruteks lahti lõhustatakse. Igal juhul on inimesele parim täistoit – toit, mis on oma loomulikul kujul ja millest pole midagi ära võetud või juurde pandud. Kasulikud ja vajalikud on sellised süsivesikud, mida leiab puuviljadest, juurviljadest, aedviljadest ja täisteraviljadest.

Aga mis on süsivesik?
Süsivesik koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Sõltuvalt keemilisest struktuurist ning sellest kui kiiresti suhkur seedub ja imendub, jaotatakse need lihtsateks süsivesikuteks ja liit- ehk komplekssüsivesikuteks. Süsiniku sisalduse järgi jaotatakse need: monosahhariidideks, disahhariidideks (lihtsad süsivesikud), oligosahhariidideks ja polüsahhariidideks (liitsüsivesikud). Näiteks monosahhariidid on lihtsuhkrud nagu fruktoos ja glükoos puuviljades. Seda pole vaja enam lahti lammutada, see imendub otse ja on koheselt kasutatav.
Lihtsüsivesikutel on üks või kaks suhkrumolekuli, liitsüsivesikutel kolm või rohkem.
Komplekssüsivesikud on peamiselt suhkrud ja tärklised, aga ka kiudained. ²
Lihtsuhkrute molekulidest on moodustatud liitsuhkrud ehk komplekssüsivesikud, näiteks tärklised. Kui sa sööd tärkliserikast toitu, siis seedeensüümid lõhustavad liitsuhrkud jälle lihtsuhkruteks, mis siis saavad kergelt imenduda peensoolest vereringesse, et jõuda keharakkudesse. Rakuainevahetuse protsessi tulemusena muundatakse suhkur energiaks, mis on kütus tervele kehale.
Süsivesikud moodustuvad taimedes, neid hoiustatakse näiteks lehtedes, juurtes, viljades. Taimed sisaldavad nii lihtsaid kui komlekssüsivesikuid. Näiteks puuviljad on tavaliselt 90% süsivesikud, millest enamik on magus lihtsuhkur fruktoos ja glükoos. Rohelistes ja kollastest juurviljades on enamik kaloreid aga komplekssüsivesikutena. Täisterad (riis, mais) ja täisterajahud (rukis, nisu), juurviljad (kartulid, maguskartulid, kõrvits) ja kaunviljad (herned, oad) sisaldavad palju komlpeksüsivesikuid ja on tuntud tärkliserikaste toitudena. Riisi, maisi, teiste täisterade ja kartulite puhul tuleb tavaliselt 80% kaloritest komplekssüsivesikutest. Tärkliserikkad toidud on ka kalorite poolest inimesele täiesti piisavad, samuti on neis valku, asendamatuid rasvu, kiudainet ja mineraale. Et saada ka vitamiine tuleks juurde süüa puuvilju või rohelisi-kollaseid juurvilju.

[highlight]Ainuke loomne toit, mis sisaldab rohkelt süsivesikuid on piim.[/highlight] See sisaldab piimasuhkrut laktoos, mida aga enamik täiskasvanuid ei suuda seedida. ¹
Ja mõtle nüüd edasi – kellele piim on mõeldud? Piima toodab emane imetaja pärast poegimist, see on tema pisikese järglase toit. Lehma udaratesse tuleb piim pärast poegmist, see on rammus toit, et pisikesest vasikast kasvaks ruttu suur loom. See pole inimesele loomulik toit ja on tavaline, et suur osa populatsioonist ei suuda seda tegelt seedida.

Palju rasva ja süsivesikuid on kahjulik
Linnapeal liigub palju müüte, mul on mitu korda hakanud kõrvad huugama, kui kuulen, mis jama inimesed suust välja ajavad. Näiteks ühel aiapeol rääkis seltskond puuviljade kahjulikkusest. Üks tark selgitas, et eriti pirnid on ohtlikud, neid ei tohi palju süüa, sest siis hakkab kõht valutama. Ja mõned marjad jälle teevad tal kõhu lahti. Eriti ohtlik on aga banaan, sest see on pea terves suuruses üks süsivesikupomm. Ma siis küsisin, et aga mis sa enne ja pärast pirni sõid? „Grill-liha ja kartulit,“ sain vastuseks. Aga sõbrad istusid ümber ja igaüks jagas mingi õnnetu puuviljasöömise loo. Selle peale aga ei tule, et võib olla on asi muus toidus. Puuvili on nii kerge toit, see koosneb peamiselt lihtsuhkrutest, seedub kiirelt, tahab ruttu imenduda ja rakkudesse saada. Kui aga ees on aeglaselt seeduv grill-liha ja kartul, siis see vaene puuvili jah hakkab kõhus käärima, sest ta ei saa edasi liikuda. Ja mis juhtub lihaga? Ei tule ju mõttele jätta liha soojal päeval mitmeks päevaks lauale. See läheb pahaks. Igaüks teab seda. Aga miks on soe keskkond inimese kõhus kuidagi parem? See läheb kõhus samuti pahaks!
Mis puutub banaani, siis see konkreetne seltskond oli veendumusel, et banaan teeb paksuks ja üldse toob süsivesikurikas toit kaasa kiire veresuhkru tõusu ja siis languse. Kui ma selgitasin rasva osa selles protsessis, jäid nad mõttesse. Jätsin nad tookord selle mõttega liha grillima ja läksin tuppa teise seltskonna juurde.

Mis puutub rasva, siis sellega peab ettevaatlik olema. Tegelikult mitte ainult rasvaga, vaid rasva ja süsivesikurikka toiduga. Palju rasva on 20%+, üle 15% kogukaloritest ei soovita keegi rasva süüa.
Üsna palju räägitakse Paleodieedist, ma võtan selle veel eraldi teemana ette, kuid praegu nii palju, et isegi Loren Cordain raamatu The Paleo Diet autor (pane tähele, pildil on ta paks), kes pooldab valgurikast ja süsivesikuvaest dieeti ütleb: “Enamik inimesi, kellel kujuneb ülekaal ja insuliini resistentsusega seotud haigused, jõuavad sinnamaani, sest nad söövad rasvarikast ja süsivesikurikast toitu koos.”
Ta toob näiteid, et selline suure rasvasisalduse ja kõrge süsivesikusisaldusega toiti on nt kartul+hapukoor, sai+või, sai+muna, pitsa+juust, jäätis, kommid, küpsised, koogid, krõpsud.
[highlight]Nii et asi pole süsivesikute ületarbimises, vaid nende tarbimises rohke rasvaga.[/highlight]
See võtab võib-olla kogu lõbu ära, aga mõtle, mis oleks pitsa ilma soolata – üsna papi moodi, onju :). Mul oli pikka aega tugev pitsa isu. Kui sõin piisavalt süsivesikuid ja tegin tumerohelisi smuutisid, läks see ära. Isu pole kunagi ainult füüsiline sõltuvuse või keha vajaduse väljendus, see on alati ka emotsionaalse vajaduse ja vaimse olukorra väljendus.

Ka tunnustatud rasvase dieedi ja täistoidu propageerija, Ühendriikide populaarseima terviseveebi mercola.com eestvedaja dr Joseph Mercola tunnistab, et asi pole ainult rasvas või suhkrus: “Inimesi teeb paksuks töödeldud tühjade toitude söömine, rafineeritud süsivesikute ja suhkru, transrasvade ja töödeldud taimsete rasvade söömine.” Mercola rõhutab täistoidu olulisust ning ei soovita süüa toite, mis sisaldavad näiteks kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupit, erinevaid hüdrogeenitud rasvasid, valget suhkrut, valget jahu jmt.¹⁰

Frederic Patenaude (15a enamjaolt toorvegan) märgib oma raamatus The Raw Food Controversies, et talle tundub, et toitumiseksperdid on selles osas ühes nõus, et kõige kahjulikum on saada enamus oma kaloreid rasvadest. Ta viitab raamatus ses osas mitmete ülikoolide uuringutele: “Näljatunde kaotamiseks ja küllastustunde tekkimiseks on parimad süsivesikurikkad toidud (Toronto Ülikooli uuring ³). Kui süüa rohkem valku, siis see ka tõepoolest tekitab küllastustunde. Kuid regulaarne rohke loomse valgu söömine toob kaasa mitmeid terviseprobleeme südamehaigustest vähini (Austraalia ülikooli uuring ⁴, Harvardi uuring ⁵, American Heart Association ajakiri Circulation ⁶). Inimese loomulik valgu vajadus on väga väike. Toitumisteadlased on ühel meelel, et kõige kehvem küllastustunde tekitaja on rasv (Cambridge´i toitumisajakirja artikkel ⁷). Mida rohkem rasva me sööme, seda näljasemad oleme, sest me ei anna kehale toitaineid, mida ta tegelikult vajab.”

Huvitav on dr McDougalli artikkel rasvadest. Vaadati taimseid ja loomseid rasvu, osalesid: rapsiõli, oliiviõli, palmiõli, päevalilleõli ja lehmapiimast tehtud või. Ta toetub mitmele uuringule, millele ka viitab + avaldatud uurimused respekteeritud meditsiiniajakirjas The Lancet. Üks, mida vaadati, oli siis südamehaigused ja aterosklerootiliste seoste tekkimine arteris. “/…/ nende seoste kasv ei lõppenud taimeõlide kasutamisel /…/, vaid siis, kui vähendati kogu rasva tarbimist.”
Ta räägib seal veel taimeõli ja kalaõli seostest suurenenud paha kolesterooli ja diabeediga, veritsemisega, toitaineliste kõikumistega, immuunsüsteemi allasurutusega, rasvumise ja vähiga. ⁸

Dr Neal Barnard, Breaking the Food Seduction
“Rohke rasva tarbimisel on peamiseks probleemiks vähenenud insuliini tundlikkus.”
Ta räägib huvitavast eksperimendist. Testiti vabatahtlikke. Naine jõi suhkruvett, järgnenud 2h võeti jooksvalt vereproove. Oli tõus 30min, siis kiire langus. Siis paar nädalat hiljem tehti sama test, kuid nüüd oli seesama vabatahtlik olnud kõik see aeg väherasvasel vegan dieedil. Barnard ütleb, et “veresuhkru tõus polnud nii järsk, kõrgkoht oli madalamal kui enne ning langus oli ühtlasem. Tema veresuhkur stabiliseerus ja polnud enam nii palju isusid. ”
Sama asja räägib tegelt ka Graham laste suhkrulaksu kohta. Et asi pole suhkrus, asi on rasvas. Rasv ei lase insuliini ja suhkrut kokku, seepärast kõrge veresuhkur. Vanematel inimestel on juba neerupealsed väsinud, ei reageeri enam nii.

Dr Douglas Graham, 80/10/10
“Rasv reisib lümfisüsteemist otse verre. Liiga palju rasva muudab vere paksuks, see hakkab omavahel kokku kleepuma ning ei saa enam edastada rakkudele hapnikku. Rasvane dieet vähendab vere ja kudede hapniku sisaldust, mis muudab selle keskkonna happeliseks, kus saavad edukalt areneda vähirakud. Et seda happelisust korvata, toob keha välja ladustatud aluselised mineraalid nagu kaltsium, magneesium, kaalium, et happeid neutraliseerida. Üleüldiselt rasv vanandab meid, vähendab võimet viia rakkudesse hapniku, vähendab punaseid vereliblesid. Peale selle, kuumutamisel rasvad rääsuvad ja muutuvad kantserogeennseks.
[highlight]Lihas, teraviljas, kaunviljades ja piimatoodetes ei eksisteeri ühtegi hädavajalikku toitainet, mida poleks olemas ka puuviljades, juurviljades, pähklites, seemnetes ja sellises vormis, mis on inimesele palju kergemini seeditav.[/highlight]
Ta arvab julgelt, et on “ainult üks haigus ja selleks on mürgitus (tokseemia) ja närvisüsteemi kurnatus”.

Steve Pavlina (http://www.stevepavlina.com/blog/2008/02/raw-food-diet/)
vt ka seda: http://www.stevepavlina.com/blog/2005/01/how-to-discover-your-life-purpose-in-about-20-minutes/ :)))
No igatahes, ta on katsetaja, enese peal katsetaja. Ja ta oli 30 päeva low-fat raw vegan ehk väherasvasel täistaimetoidul. Ta mõõtis oma veresuhkrut jooksvalt sama asjaga, millega diabeetikudki oma veresuhkrut mõõdavad. Ja tal polnud mingeid kiireid tõuse või kõikumisi – mitteühtegi! Ta ütleb, et ta isegi imestas, et veresuhkur oli kogu selle aja uskumatult stabiilne. Isegi, kui ta sõi päevas 19 banaani, ei muutunud sellest midagi!

Dr Joel Fuhrmann, Eat to Live
“Keha saab rasva ladustada minutitega, selleks ei kulu ka eriliselt kaloreid. Peamiselt on see pakitud sinu puusadele ja taljele.” Ütleb, et kui teha biopsia ja mikroskoobiga rasvarakke uurida, siis on selgelt näha, mis oliiviõli, mis loomalihast jne.
Kui süüa kaloreid rohkem, kui kehal vaja, siis maks muudab suhkrud rasvaks -> novo lipogenesis (sõnasõnalt uue rasva tegemine). Veresuhkur väheneb, triglütseriidid tõusevad. Kuid seda on uuritud rafineeritud suhkruga. Nii et ei kujuta ette, mis mahus oleks ennast võimalik puuviljadest paksuks süüa! :D

Eesti Päevalehes ilmus 2012. aastal artikkel, kus kirjutati taimetoidu kahjulikkusest. Üsna mannetu lugu oli ausalt öeldes. Kuid seal võttis sõna ka Tartu Ülikooli biokeemik Tiiu Vihalemm, kes nentis, et fruktoos üksi on kahjulik, kehal on vaja selle kasutamiseks juurde ka glükoosi: „Noorte toitumise osas on üks suur probleem magustatud joogid – limonaadid ja suuremate jaoks ka kerge piirituse sisaldusega joogid. Need on magustatud tavaliselt fruktoosirikka siirupiga. See on murekoht nii ameerikas kui ka meil, sest fruktoosi ei saa inimese organism ilma glükoosita eriti kasutada ja see läheb kõik suuresti rasvakihi moodustamiseks, kuid samas on lihased ning süda pidevalt näljas ja on vaja kogu aeg uut sööki peale.“ ⁹

[highlight]Fruktoos ja glükoos on puuviljades alati koos.[/highlight] Puuviljad pole kehale kahjulikud. Puuviljades on vitamiinid, puu poolt filtreeritud vesi, mõningal määral ka mineraale (oleneb ju puuviljast, aga mineraaliderikkad on pigem juurviljad) ja süsivesikud litsuhkrutena. Puuvili imendub kiirelt, kui seda ei sega rohke rasv ja raske küpsetatud toit. Puuvili on kehale väga kasulik, aga ainult siis, kui sa oskad seda süüa.

Puuviljad puhastavad hambaid
Mis puutub hammaste tervisesse, siis puuvili pole hammastele kajulik. Pigem on kahjulik kõiksugu selline toit, mis hammaste külge kleepub. Eelkõige on selliseks toiduks kuivatatud puuviljad, pähklid-seemned, rafineeritud suhkur ja tegelt ka komplekssüsivesikud (nt valge sai on ju puhas liim nii suus kui sooles). Puuviljad ei kleepu hamba külge, pigem puhastavad need kogu suud.
Ma tegin selle läbi, kui ootasin oma teist last, Ellit. 6.-8. raseduskuu sõin üksjagu kuivatatud puuvilju ja pähkleid. Tulemuseks olid hambad täitsa läbi, võiks isegi öelda, et ma sain jaole viimasel hetkel. Kõik kunagised plommid joonistusid pruunide joontena välja ja mitmel hambal oli all igeme ääres nagu mingi „katt“. Algul arvasin, et see on mingi hambakivi. Ma käisin selle looga kolm hambaarsti läbi, igaüks rääkis erinevat juttu. Esimene ütles, et raseduse pärast on hambad läbi, beebi võtab kõik toitained ära. Teine ütles, et ma harjan liiga kõvasti. Ja kolmas pakkus, et ma harjan liiga vähe! Siis võtsingi asja oma kätte ja uurisin ise. Tegelikult pani kõige lähemale see arst, kes pakkus, et ma harjan liiga vähe. [highlight]Kuivatatud puuvili on sama, mis rafineeritud suhkur.[/highlight] Ja lisaks on see ka väga kleepuv. Pärast kuivatatud puuvilja söömist tuleks kohe hambad kasvõi märja harjaga kergelt üle tõmmata. Enam me nii palju kuivatatud puuvilju ei söö, aga kui peaks juhtuma, siis ka lapsed teavad, et pärast peab hambad üle vaatama, sest see kipub hammaste külge jääma.

Aga mina puhastasin hambaid soodaga, see aitas palju. Ja hambaarstil palusin kummiotsikuga kõik need hambakaelad üle puhastada. Üks koht oli päris läbi, sinna sain uue plommi. Kaks kohta olid tundlikud, aga see tundlikkus kadus paari kuuga ise ära. Lisaks jäid mõned kohad, kus lähedal vaatamisel paistab välja, et on kajustatud, kuid sinna tekkis mingi kiht peale ja need polnud tundlikud, nii et ma ei lasknud hambaarstil neid lahti puurida. Mõtlesin, et vaatan, mis saab. Puurida ja plommida saab alati, aga kui see juba tehtud, siis tagasiteed enam pole.
Huvitaval kombel pole mul ühtegi auku sellest ajast, kui olen suuremas osa puuviljadel ja rohelisel (2012. aastast). Pähkleid-seemneid, avokaadosid sööme ikka ka, jah. Aga just puuviljade söömisest peale on hambad pigem ilusamaks ja tervemaks läinud. Pluss, mitu plommi pruunt joont kadusid ise ära! :)

Liisa-Indra Pajuste

Allikad:

1. DrMcDougall.com. “Nutritional Foundations – A Lesson In Basic Nutrition
2. MedLinePlus (U.S. National Library of Medicine and National Institutes of Health). Carbohydrates.
3. U.S. National Library of Medicine. Effect of Glycemic Carbohydrates on Short-Term Satiety and Food Intake. University of Toronto. (2003)
4. U.S. National Library of Medicine. Differences in Satiety Effects of Alginate and Whey Protein-based Foods. Curtin University of Technology. (2010)
5. American Heart Association. Circulation Journal. Major Dietary Protein Sources and Risk Of Coronary Heart Disease in Women. Harvard School of Public Health. (2010)
6. American Heart Association. Circulation Journal. Red and Processed Meat Consumtion and Risk of Incident Coronary Heart Disease , Stroke and Diabetes Mellitus. (2010)
7. Cambridge University Press. British Journal of Nutrition. Behaviour, Appetite and Obesity. Human Nutrition Reasearch Center, France. (2010)
8. DrMcDougall.com. Vegetable Fat as Medicine.
9. Eesti Päevaleht.  Arvamus. Tiiu Vihalemm: Taimetoitlus Eestis Ei Toimi.
10. Mercola.com, Heart Specialist Call for Major Repositioning of Saturated Fat