Midagi erakordset on praegu maailmas toimumas!

Paljud on juba märganud, et maailmas on toimumas midagi erakordset. Me muudame süsteeme, astume välja vanadest raamidest ja loome mängleva kergusega uut.

Kirjutasin banaanisaarele ja mujale lugusid maailmas toimuvast ja korraga tekkis tunne, et peaks hoopis millestki muust kirjutama – kõik need olnud ja tulevad lood kokku võtma, sest ainult nii saan edasi anda kõike vaimustavat, mida märkasin. Süsteemi tasandil on toimumas suured muutused. Siin 8 punkti.

1. Me ei pea enam senist tööhõive mudelit vajalikuks

Kaheksa tagumikutundi päevas ei kuulu enam unistuste hulka ideaalsest töökohast. Hallid korporatsioonid näevad töötajate hoidmisega vaeva ja inimesed vaaruvad nende ridades. Sellises kohas on raske tunda oma vajalikkust ja eesmärki. Me tahame välja. Pealiskaudne kindlustatus pole enam nii oluline kui vaimne selgus ja kindlus. Pingete kuhjudes jätame pigem kõik pooleli kui laseme endil sisemiselt surra. See on viinud meid sinnamaani, et oleme hakanud korporatsioone sisemiselt muutma, inimeste kaudu, üksteise soove ühendades. Ja see on viinud meid sinnamaale, et meie seast on tõusnud suurettevõteteks tõeliselt säravad ideed.

Aina tavalisemaks saavad kodus töötamised, vabalt liikumised, tervisliku toitumise ja elustiili toetamine ja mitmel kohal korraga inspireerivate asjade ajamine. Sest meile pole enam vaja depressiooni ja läbipõlemist. Meil on vaja inspiratsiooni ja kergust.

2. Ettevõtluse mudel on muutumas

Viimastel aastatel on tulnud juurde hulk põnevaid idufirmasid, tuhanded ettevõtjad on loonud endale koju või garaaži kontori, et tuua ellu miljoni dollari ideed. Enam pole eesmärk leida üksnes investorid. Nüüd on vajalik leida investorid, kes jagavad sama kirge, sest muidu jõuame tagasi kellegi teise idee elluviimisesse, ennast seejuures unustades. Muidu saab kirglikust pöörisest kõigest võidujooks rahateenimiseks.

Eestiski on just viimastel aastatel kasvanud Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi tegevuse aktiivsus. Firmad peavad vajalikuks teineteisele otsa vaadata, et kukalt kratsidest üksteiselt õppust võtta ning panustada nii sotsiaalselt, poliitiliselt kui ka keskkonda arvestades ümbritsevasse ühiskonda. Sügisesel Vastutustundliku Ettevõtluse konverentsil rääkis investeerimisfirma BaltCap juhtivpartner, kuidas nende eesmärk on tuua Balti regiooni lisaväärtust, kuid mõtekas on seejuures investeerida “rohelistesse” ettevõtetesse, sest need on pikas perspektiivis kasumlikumad!

Alles see oli, kui kirjutasin Directorisse loo sellest, kuidas Fortune 500 firmade juhid on otsustanud hakata taimetoitlaseks ning soovitavad seda ka oma töötajatele!

Meid ei kannusta enam raha. Meid kannustavad ideed ja tunded. Selline edu toob kaasa palju rikkalikuma külluse.

3. Koostöö kasv

Oleme märganud, et pole mingit vajadust üksi olla, kui saab ka koos. Vana “igaüks enda eest” mentaliteet on vähenemas. Me armastame koostööd, meile meeldib suhelda nii sarnaste kui erinevate inimestega, sest see rikastab meid ennast ja meie ettevõtmisi.

See on huvitav, et mida suuremaks kasvab meie arvukus planeedil, seda kaugemale teineteisest jääme. Kunagi oli tavaline teineteist märgata ja abistada. Industriaalmaailma ja põllumajandusrevolutsiooniga muutus automatiseerituks mitte ainult tootmine ja majandus, vaid ka meie endi elud. See, mis toimub meie ümber, toimub alati ka meie sees.

Nüüd me saame sellest aru. Nüüd me peame kunagi posimiseks peetud asju tavaliseks. Epigeneetikas on võidetud Nobel, mõttejõust ja teineteise mõjutamisest on avaldanud töid kõik maailma suurimad ja parimad ülikoolid, südame ja aju seost uurivad mitu instituuti üle maailma (HeartMath). Mõistame vaimsust täiesti uuel tasandil.

Ja seepärast me ühendamegi jõude. Jagame, teeme koostööd poliitikas ja majanduses. Mõtle nt toidupankade populariseerumisele üle Euroopa, loomade eest seismisele karusloomade ja tsirkuseloomade kaitseks, taksosõidu valimises Taxify või Überiga, oma koduse parkimiskoha rentimises Barkinguga, Air BnB kaudu kellegi kodu rentimises, kogukonnapäevadel osalemisele jne.

Jagamine, koostöö, aitamine, toetamine – see on ühtsus. See on nii lihtne ja ilus.

4. Lõpuks oleme aru saanud, kuidas internetti kasutada

Internet on üks vaimustav asi ning oleme alles äsja avastanud, mismoodi sellega ümber käia. Algselt sõjalisel eesmärgil loodud, siis lihtsalt korporatsioonide käepikendus ja inimeste mõjutamise vahend, on internet tänu kõigele eelnevale ja vaatamata ajaloole leidnud oma tõelise rolli – inimeste ühendamine. Kõik muu eksisteerib endiselt, kuid see ei sega meid, sest internetiga on maailm avatud, müürid lagunevad, eraldatus kaob, kooseksisteerimine algab, koostöö on plahvatuslik ning toetus jõuab abivajajateni.

Tõelised revolutsioonid saavad nüüd alguse internetist, näiteks Araabia Kevad. Internetis on ka üks maailma mõjukamaid kodanikualgatusi ühendav miljonite liikmetega organisatsioon Avaaz. Kui Euroopa ja USA on interneti juba avastanud, siis selle tõeline jõud avanes alles äsja ka Lõuna-Ameerikale ja araabiamaadele.

Internet purustab massikontrolli. Uudiseid on raskem kontrollida, kui meie endi seast on tekkinud blogijad ja kanaldajad, kes ümbritsevast kirjutavad. Nüüd me usume pigem inimest, kui firmat, kuulame pigem sõpra kui korporatsiooni.

Endiselt on neid, kes nuputavad, mismoodi panna inimesi tahtma ja arvama nii nagu neil vaja. Kuid see ei sega meid enam. Sest esiteks on sellistes kohtades juba meie sõbrad tööl, kes muudavad süsteemi seestpoolt ja avaldavad sellistest kohtadest paljastusi (Snowden). Ja teiseks, me oleme endas selgemad, me teame ise, mida vajame, sest oskame ennast internetist ka välja logida, veeta aega metsas ja sõpradega, ümbritseda end lillede ja liblikatega, ilma teleka, ajalehtede ja arvutita. Ja see on ruum, kuhu korporatiivmaailm ei pääse.

Interneti jõuga on nüüdsest hääl ka neil, kellel enne häält polnud. Maailm tuleb kokku. Ja siis võivad kõik süsteemid variseda.

5. Liialdatud tarbimise langus

Liiga kaua on kestnud manipuleerimine selleks, et ostaksime just seda, mida keegi teine tahab. Alati on ju vaja osta äsja välja tulnud auto, viimane iPhone, rajult riideid tarbida, osta siia juurde veel hetkel kellegi poolt soovitatud värvides kingi, kotte, ehteid…

Meile tekitatakse vajadusi nii, et me sellest ise aru ei saagi. Kuid süsteemi sees on toimunud muudatus ja nüüd me teame, mismoodi meid on lollitatud. Miks me lasime endaga nii teha? Kui me endaga ei manipuleeri, ei saa ka keegi teine meiega manipuleerida. Nüüd me märkame ennas ning saime aru, et see jama peab lõppema. Bangladeshis varisevad vabrikud sisse, sest meie nõuame riideid, mida tegelikult pole võimalik kedagi teist kahjustamata toota. Me polnud sellise käitumisega enam nõus ja muutsime maailma. H&M, Zara, Mango jt massimoe tootjad on nüüd sunnitud lõpetama mürgiste kemikaalide kasutamise meie riietes, on sunnitud maksma õmblejatele õiglast tasu ja hoolitsema, et töökohad sisse ei variseks. Aastaks 2020 on sellist muutust lubanud avalikult juba iga suurem moetootja.

Kui tarbimine väheneb, on populaarne hoopis riideid-kotte-kingi-ehteid-mööblit vahetada, isegi kodusid vahetatakse. Madaltarbimine (lowconsumerism), aeglane elu, aeglane toit – need on ainult mõned näited.

Seda räägib mulle ka kolleeg ja andekas mehelikkuse blogija Jesper Parve – inimesed tahavad päris toitu, aga päris toit tähendab ka päris kontakti. Vaatasin teda Ilumessil JES võileivaputkas tegutsemas, ta muudkui jutustab inimestega, küsib arvamust… See on aeglane, aga rahvas on järjekorras, sest just seda ongi vaja.

Nüüd me tahame teada, kust meie riided tulevad, kes valmistab meie kingad ja mis on meie kreemides. Meile meeldib suhelda inimestega, kelle käest toitu ostame ja me ei viitsi isegi hakata jamama toiduga, kus peab koostisosade nimekirja luubiga taga ajama või keemiliste ühendite tabelist vasteid otsima – nüüd me lihtsalt ostame terviktoitu ja valmistame seda üheskoos ise.

Aina vähem kasutatakse ka autosid, meeleldi istutakse koos bussis või sõidetakse jalgratastega. Aina enam annetatakse heategevusorganisatsioonidele ning ollakse teineteise eludes kohal.

Tuleb välja me ei vajagi kõike seda, mis meile öeldi, et me kindlasti vajame. Selline teadlik tarbimine muudab maailma ja võtab maha iga kompanii, mis vooluga kaasa ei lähe.

6. Tervislik söök ja orgaaniline toit

Me läksime vahepeal ikka täitsa arust ära ja olime valmis mida iganes sööma! Mäletate neid mikrouuni käsnakaid, mida iga burgeriputka müüs? Paar krooni ja lögase lihaga kotlett, juures haisvad friikartulid. Hämmastaval kombel oli järjekord nii pikk, et vahel me isegi ei jaksanud oma käsnaburksi ära oodata! Nüüd on sealsamas Söögiplatsil KesKus. Kohas, kus kunagi oli terve sein mikrouune täis võimutseb uue voo kiirtoit – värsked smuutid, kohalike pagarite kuklid, veganburger jne.

Kunagi oligi põhiline, et toit täidaks kõhtu ja maitseks okeilt. Nüüd sellest enam ei piisa. Meid huvitab, kes selle tegi, kuidas ta selle tegi, kuidas ta selle kasvatas ja kes seda müüvad! Näiteks me ei osta enam poest lihtsalt kohvi. Me valime, keda toetame. Ja kui kõrvuti on kaks Fair Trade orgaanilist kohvi, siis me valime selle, kus peal on kohvioad kogunud Aafrika naiste pildid. Sest me ei ostagi enam kohvi, vaid oleme alati ostnud kuuluvust, ideid ja sõprust. Me ostame selle Aafrika kogukonna kohvi, et sealseid naisi toetada. Ja olgu seda Pauligi reklaami telekas palju tahes, meid lihtsalt ei tõmba enam mürkidega pritsitud madaltasustatud tööjõu poolt kogutud kohvioad.

Kunagi olime nii teineteisest eraldatud, et olime nõus sööma mürgitatud toitu ega öelnud midagi!

Ükshetk hakkasime märkama ja olime valmis vaatama. Siis me taastasime oma tervistava jõu ja hakkasime tegema paremaid valikuid. See kõik on selleks, et tugevamaks saada. Koos.

Koos mõjutame kõike! Me ärkame samal ajal üle maa. Iisraelist on saanud maailma esimene mitteametlik vegan riik, Barcelona ja Torino kuulutasid ennast ametlikult vegan sõbralikuks, Chicago linnapea soovitab taimetoit, Austraalias on üks maailma suurimaid taimsete toodete turge ning turu-uuringute firma Euromonitor International andmeil kasvabki vegan toodete ja teenuste turg kõige kiiremini Araabia Ühendemiraatides, Hiinas ja AustraaliasVenemaa alustas mahepõllumajanduse soodustamisega; Lõuna-Ameerika riigid ja vihmametsade hõimud teevad koostööd, koos korraldame metsa kaitse koosolekuid isegi siinsamas Eestis; Põhjamaades kasvab toidu ja tervisealane teadlikkus ning üheskoos oleme jõudnud arusaamisele, et taimetoit pole inimesele kahjulik; Aafrikas on prügirevolutsioon; Euroopas annetavad supermarketid toiduülejäägid toidupankadele; üle maailma on loomakaitserevolutsioon – enam pole okei loomi piinata ei karusloomafarmides, põllumajandussaaduses, meelelahutuses, kosmeetikatööstuses, moetööstuses, teaduses; Seattle avas paar aastat tagasi linna esimese söödavate taimede metsa; San Francisco, Hawaii jt keelustasid plastpudelid ja kilekotid; GMOdest, heitgaasidest ja elektromagnetsaastest rääkimata.

Me pole enam nõus laskma ennast põhjendamatult süstida ega tarbi kergekäeliselt tablette, sest oskame leida hoopis põhjapanevamaid lahendusi. New Yorgi arstid kirjutavad raviks välja puu- ja juurvilju ning juba paar aastat kogub hoogu taimepõhiste arstide populaarsus, alustades Washingtoni suurest vegan arstide kliinikust. Me mediteerime koos, jagame ja toetame teineteist muredes, sünkroniseerime oma energiaid, kasutame kristalle ja taimi, käime maal ja oleme tänulikud neile, kes meile süüa kasvatavad… Hüppeliselt on kasvanud ka maailma vanima meditatsioonitehnika Vipassana populaarsus…

Me kogeme seda kõik nüüd ja praegu koos. Muudame teineteise elusid koos. Ja saame ka rõõmustada koos – kõik on algusjärgus.

See on meie muutus. Ja nüüd on meist saanud poliitika ja majanduse mõjutajad. Just nii nagu riigiteaduste ja filosoofia esimesed pead Prantsusmaal ja Kreekas kunagi ammu mõtlesid – algatus peab tulema rahvast. Ja see vormibki ümber senise majanduse.

7. Vaimsuse äratundmine

Kui palju sul on sõpru, kes tegelevad jooga või meditatsiooniga? Nüüd mõtle, kui palju sa teadsid selliseid inimesi 10 aastat tagasi?
Vaimsus on olnud liiga pikka aega vedrike pärusmaa. Linased püksid, väljaveninud kampsunid, viirukilõhn ja kummalised kulinad saatsid igaüht, kes kunagi jooga ja vaimsusega tegeles. Enam mitte.

Ka see muutus. Saime aru, et mõistes enda sees toimuvat mõistame ka ülejäänud maailma. Olles valmis looma kontakti teistega, oleme valmis looma seda ka iseendaga. Meid huvitab metafüüsika, kvantfüüsika, molekulaarbioloogia – sest need selgitavad asjade toimimist kõige algelisemal tasemel. Oleme valmis mõistma, kuidas elu toimib.

Me kogesime valu ja hirme, nägime neist tekkivaid biokeemilisi rekatsioone nagu pisarad, värinad ja valud ning mõistsime, et need kogemused on sild – need on sild vaimse ja füüsilise maailma vahel. See, mille me oma peas loome ja kehas võimendame toob esile füüsilise reaktsiooni. Nüüd me teame, et valides mõtted rõõmust ja naudingust, võimendades neid, siis ka see toob esile füüsilise reaktsiooni. Muutus toimub igal tasandil. Me oleme loojad.

Oleme valmis tundma, kuidas meditatsioon mõjub, kuidas sünkroniseerimine mõjub. Kuidas on võimalik ravida puhtalt mõttejõul ja teineteist peegeldades.

Meie sõbrad suurfirmades viisid sisse meditatsioonipraktikad töökohtades, koolides ja avalikes asutustes, et inimesi süsteemi sees äratada. Meditatsiooniminutid koolides ja vanglates on saamas aina populaarsemaks.

Me oleme kõik süsteemi sees. Ja nüüd me loome uue süsteemi.
Mõtle sellele.

8. Vabakoolide kasv

Kes on need, kes lõid senise haridussüsteemi? Kes otsustas mitu klassi peame läbi käima ja mida seal täpselt õppima? Kes otsustas, et ajaloos tuleb peast teada iga sõda ja lahingut, aga peaaegu mittemidagi maailma religioonidest ja pärismaallaste kultuuridest (see küsimus kummitas mind juba põhikoolis)? Miks meile ei õpetatud pea midagi iidsetest kultuuridest ja neist järele jäänud legendidest nagu Hüperborea, Atlantis ja Lemuuria (ja miks on enamus rõhku ainult Kreeka Hellase kultuuril)?

Kes otsustas, et õppimine peab toimuba vaikses kassiruumis vaikselt istudes ja raamatut lugedes? Kes otsustas, et peaks kandma koolivormi? Kes otsustas, et kõik me peame sama asja samamoodi õppima?

Missiis, kui teeme hoopis nii, et õpime putukaid tundma neid looduses lähedalt jälgides? Avastame imetajate kehaehitust nendega mängides? Õpime geograafiat ja maastikuvorme looduses matkates? Saame taimedest teada neid uudistades? Avastame füüsikaseaduseid puu all ja keemiat koduköögis? Õpime muusikat koos rõõmust tantsides ja lauldes? Mis saaks olla veel loomulikum?

Kunagi me lihtsalt ei osanud paremini, sest meie maailma varitsesid pidevad sõjad ja laastamised. Kuid me pole enam ellujäämishirmus, nüüd meil pole enam vaja vanakooli sõdureid ja ühtemoodi mõtlevaid isendeid toota. Nüüd on meil vaja valla päästa kõik erisused ja sarnasused, et lasta sellel maailma rikastada ja ravida.

Siit said alguse vabakoolid. Me valime oma lastele õpingud, kus nad õpivad läbi elu, mängu ja kontakti. Sest elu ei saa õppimisest eraldada. Paljud meist on selle endas ära tundnud. Ja paljud meist on suurtes süsteemides juba ees, et viia samasugused muudatused igaüheni ka riigitasandil. Me lihtsalt saime aru, et lapsi on vaja armastada ja ennast avastada.

Olin kaks aastat tagasi Keskkonnaministeeriumi kliimakonverentsi paneelis. Konverentsil osalesid kantslerid ja muud ministeeriumite töötajad. Rääkisin seal plasti, toitumise ja elustiili valikute mõjust keskkonnale. Jubedasti kartsin vastuseisu ja et mu mõtted ei ole inimestele olulised. Tead, mis ma avastasin? Et mitte ainult pole olulised, vaid paljud osalejad mõtlevad samamoodi! Tõstsin pilgu ja nägin inimesi ettenõjatumas, pärast küsimusi esitamas, hiljem juurde tulemas ja jutustamas. Ja sain aru, et süsteemis juba toimuvadki muutused. Me oleme igal pool ja muutused tulevadki läbi selliste ärksate inimeste nagu seal osalesid.

Vaikselt oleme kõik märkamas, kui kreisi on edasi elada silmad kinni.
Vaata kõike seda, mis maailmas toimumas on – sest see on midagi erakordset!

Lahkust & koostunnet,
Liisa-Indra

Lähemalt... Liisa-Indra

Liisa-Indra
Inimene on imeline ja kõikvõimas, loodus vägev ja loomad justkui teiste rahvuste esindajad, sõbrad. Kui mu keha sai vabaks mürgisest toidust, sain aru palju see oli mind tagasi hoidnud ja kurnanud. Oleme terve perega veendumusel, et elus taimetoit on inimese loomulik toit. Kedagi ei pea tapma või piinama, et meie saaks elada. Igaühel on õigus rahus elada. Igaühel. Elame armastuses, tervises, õnnes ja rahulolus ning soovime sama teistele, liigist olenemata.

Vaata seda ka

Liisa-Indra Pajuste: “Aga kui kasutaksime pulmatuvide asemel hoopis dalmaatsia koeri? Kas see oleks okei?”

“Kui me teeks nii näiteks koertega? Saadame 100 km kodust eemal olevasse metsa näiteks kümme …

4 kommentaari

  1. On millega nõustuda, paljuski, aga mis puudutab pedagoogikat, siis baastõed, korraharjumus, õpioskused, piirid, mida pubekaeas katsuda, lõhkudagi, see on ära proovitud ja kõike tagurpidi pöörata ei saa. Lapsi lugema ja kirjutama õpetades saab kasutada mängulisi võtteid, aga pingutama ja tööd tegema peavad nad ka. Sama puudutab võõrkeele õpetamist, kui kool ei saa lubada keeleõppeks nii palju tunde, et võimaldada keelekümblust. Sh keelekümbluse metoodika eeldab siiski ka selles keeles kirjutamise oskust. Raamatud aitavad, aga baas tuleb ikkagi pingutades. Kõik siin ilmas ei saa olla lust ja lillepidu. Paljude inimeste edu on tulnud läbi raske töö. Kui noorena seda ei mõisteta, siis hiljem on hilja. Mis puudutab veganlust, siis see on kahtlemata alternatiivina hea toitumisharjumus. Samas, terve firmaga otsustavalt sellele teele minna – kõlab kummaliselt. Mina, loomulikult mitte ehk nii noor, et siin üldse kaasa rääkida (46), olen vähene lihasööja, aga organismi sisetunne ütleb nii mõndagi. Kui ikka on isu mahlaka liha- või singiviilu järele, siis seda ka söön. Ja kindlasti ei suuda ma elada juustuta. Aga edu ja rõõmu ja igale oma ☺

  2. Ilus jutt! Midagi on maailmas jah lahti. Jutuvestjaid tuleb aina juurde aga probleemide kasv ei vähene vaid aina suureneb. Pigem on nendel juttudel tähelepanu kõrvalejuhtimise eesmärk probleemidelt. Milleks või kellele seda kõike vaja on, seda saame varsti teada. Selle jutu sisu kuulen isiklikult juba aastakümneid, erinevad ainult kirjutajad ja teemaarenduse viis. Jõudu mõtlemisel,,,,mitte kirjutamisel. Kuigi jah, just ise just tegin seda.

    • Oleg võttis sõnad suust :)
      Kui elu tahta näha läbi roosade prillide ja unistada siis seda ka tehakse…

  3. Hea on lugeda Sinu kokkuvõtet kõigest olulisest, mis maamunal toimumas – kogu energia on suunatud oluliste muudatuste teostumisele, mitte vastuseisule, võitlemisele, oleksitele ja agadele.
    Palju tänu Sulle selle eest!

    Lisaksin vaid enda poolt, et kõik Floora ja Fauna esindajad saavad peatselt tagasi oma kaotatud auväärse staatuse elu alalhoidjate ning inimestel eluvõimelisena püsimise võimaldajatena.
    Sest mitte ainult loomad, vaid ka kõik taimed – puud, põõsad, roht- ja veetaimed, seened, samblad-samblikud, ravim- ja toidutaimed, ja kõik-kõik aimed on hingega ja seega samuti hingestatud olendid – nad kõik on meile inimestele õpetajateks ja toetajaiks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga